Teistmoodi IT

-

Dot




Dot on  maailma esimene punktkirjaga nutikell. Dot on praktiline lahendus, mis maksab 300$. See on soodsam kui tavalised e-Braille' seadmed, mis võivad maksta tuhandeid, kuid toimivad siiski sama hästi pimedatele. Kasutajad saavad vaadata kellaaega, lugeda sissetulevaid tekstisõnumeid või "twitteri säutse" ja isegi e-raamatuid – ehkki nelja tähemärgi korraga lugemine ei pruugi olla kõige tõhusam viis klassikate lugemiseks.

Sarnaselt teistele turul olevatele nutikelladele, seob Dot telefoniga bluetoothi kaudu. Kui telefoni saabub tekstisõnum, tõlgib rakendus selle punktkirja ja saadab Dotile, mis vibreerib. Seejärel tõusevad ja langevad punktid, et tähemärke edastada.  Dot peaks laadimiste vahel vastu pidama umbes viis päeva.


Kasutatud allikad:

https://dotincorp.com/page/31?gbn2=Dot+Watch


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

-
 Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale Valeuudis Tänapäeva maailmas elades, kus infomüra on hästi palju, muutub aina olulisemaks oskus, kuidas teada milline info on tõsi ja mida saab usaldada ning milline info on laus vale. Mis on üldse valeuudis(inglise keeles “fake news”)? Valeuudis on ta uudise moodi info, mis tundub piisavalt usutav ning tundub  ajakirjanduse moodi. Mis aga eristab valeuudist valest on see, et valeuudis on tahtlikult vale levitamine, eesmärgiga saada sellest otsest või kaudset kasu. Siin ka lahe video, mis seletab valeuudist.   Tavaliselt lähtub inimene kolmest tegurist, kui otsustab kas saaadud info on usaldusväärne või mitte. Esimene ja üks olulisemaid on usaldusväärne meediabränd, teiseks on sõbrad ja kolmandaks omaenese kogemus. Seega siit järeldades on uus media mõjunud traditsioonilise meediale hästi kuna on muutnud selle usaldusväärsemaks. Reklaam/reklaamindus Traditsiooniliseks meediaks loetakse ka reklaami. Kui enne uue media tulekut, olid
Read more

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

-
Ülesandeks oli tuua ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Inimese ja arvuti vahelise suhtluse uurija Jakob Nielsen on välja mõelnud viis erinvat komponenti, millega hinnata IT lahenduse kasutaja sõbralikust.  õpitavus  - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus  - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus  - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? veakindlus  - kui palju vigu kasutaja objekti kasutamisel teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu  - kui meeldiv on kasutuskogemus? Positiivne näide – AirBnB Positiivse näitena tooksin kõigepealt välja AirBnB veebilehe. Esmasel kasutamisel on teenus üpris lihtsasti õpitav ning peamised funktsioonide arusaadavad. Kui peamised funktsioonid on selged, saab kasutja tõhusalt leida erinevaid tube/ma
Read more
-
 "Proff" vs "käsitööline" Kui kutsuda inimest proffiks või käsitööliseks, siis mõtleme selle all, et too inimene oskab midagi hästi. Aga mis ikkagi eristab proffi käsitöölisest? Minu arvates eristab proffi käsitöölisest just oskuste lai põhi. Käsitööline on pigem, millelegi väga spetsiifilisele keskenduv spetsialist. Käsitööline oskabki ainult seda ühte asja väga hästi ja teised sellega seonduvad asju oskab halvasti. Proff aga jällegi ei oska midagi spetsiifilist väga hästi, vaid pigem teab palju asju hästi, õpib alati uusi asju juurde ning tal on unikaalne vaade probleemidele. Ehk IT valdkonnast vaadates, võetakse proff tööle kui on vaja firmasse uusi oskusi ja teadmisi ja käsitööline võeatakse tööle, kui protsessid on paigas ning täidab etteantud käske ja juhiseid. Lisaks veel üks omadus, mida eristab on emotsionaalne intelligents. Käsitööline ongi pigem see IT-spetsialisti stereotüüp, kes pigem istub üksi arvuti taga ja kirjutab oma koodi seal. Proff, aga selleks
Read more