Posts

Ussid

  Kui inimene kuuleb sõna pahavara, siis mõtleb ta ainult arvuti viirustest, aga tegelikult on tegemist palju laiema terminiga. Pahavara tüüpe on mitmeid ning siin vaataks täna natuke lähemalt "ussidest". Tavalisest viirusest eristatakse usse peamiselt paljunemisviisi järgi. Tavaline viirus haagib ennast mõne programmi külge ning levimiseks või paigaldamiseks on lisaabi vaja. Uss aga saab internetis levida ja paljuneda iseseisvalt, kasutades selleks ära  tavaliselt operatsioonisüsteemi või rakenduste turvaauke. Arvutid, mis on nakkatunud ussiga, võivad muutuda " zombiks " ning koos teiste nakkatunud arvutitega rünnata midagi suuremat näiteks veebiserverit Kõik ussid ei ole aga halvad. Need ussid on mõeldud just turvaaukude leidmiseks ja nende parandamiseks ning kuna ussid just levivad turvaaukude kaudu, siis on see on päris efektiivne lahendus.Siiski liigitatakse ka niisugused ussid pahavara hulka, sest nad levivad arvuti- ja võrguomanike teadmata, koormavad arvuti-

Teistmoodi IT

Image
Dot Dot on  maailma esimene punktkirjaga nutikell. Dot on praktiline lahendus, mis maksab 300$. See on soodsam kui tavalised e-Braille' seadmed, mis võivad maksta tuhandeid, kuid toimivad siiski sama hästi pimedatele. Kasutajad saavad vaadata kellaaega, lugeda sissetulevaid tekstisõnumeid või "twitteri säutse" ja isegi e-raamatuid – ehkki nelja tähemärgi korraga lugemine ei pruugi olla kõige tõhusam viis klassikate lugemiseks. Sarnaselt teistele turul olevatele nutikelladele, seob Dot telefoniga bluetoothi kaudu. Kui telefoni saabub tekstisõnum, tõlgib rakendus selle punktkirja ja saadab Dotile, mis vibreerib. Seejärel tõusevad ja langevad punktid, et tähemärke edastada.  Dot peaks laadimiste vahel vastu pidama umbes viis päeva. Kasutatud allikad: https://dotincorp.com/page/31?gbn2=Dot+Watch

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Ülesandeks oli tuua ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Inimese ja arvuti vahelise suhtluse uurija Jakob Nielsen on välja mõelnud viis erinvat komponenti, millega hinnata IT lahenduse kasutaja sõbralikust.  õpitavus  - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus  - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus  - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? veakindlus  - kui palju vigu kasutaja objekti kasutamisel teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu  - kui meeldiv on kasutuskogemus? Positiivne näide – AirBnB Positiivse näitena tooksin kõigepealt välja AirBnB veebilehe. Esmasel kasutamisel on teenus üpris lihtsasti õpitav ning peamised funktsioonide arusaadavad. Kui peamised funktsioonid on selged, saab kasutja tõhusalt leida erinevaid tube/ma

Tarkvara arendus- ja ärimudelid Netflix'i näitel

Image
 Tarkvara arendus- ja ärimudelid Netflix'i näitel                                       Joonis 1. Netflix Netflix on üks kõige tuntumaid voogedastus teenuse pakkuja, mida kasutab 207 miljonit inimest. Netflix väidetavalt kasutab SaaS ärimudelit ning kõige levinumat arendusmudelit Scrum. Scrum Netflix keskendub arendus protsessi ajal kiirele tagasisidele, iteratiivsetele muutustele ning  heale koostööle, mis on peamised Scrumi põhimõtted. Nagu öeldud Scrum on üks kõige populaarsemaid arendusmudelid, mida kasutavad ka firmad nagu Google, Facebook, Spotify ja veel paljud teised. Scrum arendus mudel on ka üks kuulsaid agiilseid mudeleid, mis 2001. aastal 17 arendaja poolt välja mõeldi.  SaaS ärimudel SaaS ehk tarkvara kui teenus on ärimudel, mis tänapäeval ka järjest rohkem ja rohkem populaarsust kogub, kus põhiliselt on kasutuses kuutasuline maksmine. Netflix kasutab samuti kuutasulist ärimudelit. Valida saad kolme erineva valiku vahel: basic, standard, premium.  Iga valik on kõrgema

Kuidas saada häkkeriks?

 Kuidas saada häkkeriks? Eric S Raymondi poolt kirjutatud kirjutise "How To Become A Hacker" arvustus. Kirjutise eestikeelse tõlke autor on Kaido Kikkas Kirjutises on termin "häkker" jagatud kahte rühma. On olemas tarkvarahäkker- programmeerimise taustaga   inimene kellele meeldib lahendada probleeme. Nendest inimestest koosnev kogukond on häkkijad ja kõik kogukonna poolt tunnustatud panustajad valdkonda võib samuti nimetada häkkeriteks. Massimeedias leiab laia kõlapinda termin häkkerid kui kuritegelik rühmitus, kes muud rakendust omale ei leia kui tegeleda küberrünnakutega, sellele kogukonnale on antud nimi ja selleks on kräkkerid. Suhtumine on juba pool võitu. Öeldakse, et programmeerimise õppimine sarnaneb hea tavakeele õppimisele. Keegi ei ole sündinud programmeerijaks. Seda tuleb õppida, õppida headelt meistritelt, proovida samal ajal ise kirjutada ning mitte karta eksida. Tähtis on olla loov ning „näha kastist väljapoole“. Kokkuvõtteks nõuab h äkkeriks saamine

IT juht

Image
 IT juht Hea IT juht või head juhid üldse ei ole alati ainult ühte tüüpi juhid. Tavaliselt on nad segu mitmest erinevast tüübist, sest igale töötajale sobib erinev juhtimis stiil ning selleks et kõiki töötajaid motiveerida ja visiooni edasi anda peab ta kasutama erinevaid juhtimis stiile. Joonis 1. Sergei Anakin Esimeseks IT juhiks valisin Sergei Anakini, kes on Pipedrive IT-juht ning oli ka vahepeal lausa Pipedrive tegevjuht. Sergei Anakin on pigem rohkem teavitaj/suhtleja ja mentor/õpetaja tüüpi juht. Ta igapäevaselt peab aru saama ärivaldkonna detailidest, neid edasi tõlgendama ning tutvustama oma ettevõtet väljaspool.  Samuti arvab, et edukaks koostööks kolleegidega tuleb mõista vastaspoole probleeme ja vajdusi ning toob tähtsal kohal välja ka empaatia vajaduse. Joonis 2. Agnes Roos Teiseks IT juhiks valisin Agnes Roosi, kes oli 7 aastat Eesti Energia IT-juht ning praegu on Eeesti Energia juhatuse liige. 2017. aastal sai ta ka Aasta mõjukaimi IT-juhi tiitli. Agnes on kindlasti pige
 "Proff" vs "käsitööline" Kui kutsuda inimest proffiks või käsitööliseks, siis mõtleme selle all, et too inimene oskab midagi hästi. Aga mis ikkagi eristab proffi käsitöölisest? Minu arvates eristab proffi käsitöölisest just oskuste lai põhi. Käsitööline on pigem, millelegi väga spetsiifilisele keskenduv spetsialist. Käsitööline oskabki ainult seda ühte asja väga hästi ja teised sellega seonduvad asju oskab halvasti. Proff aga jällegi ei oska midagi spetsiifilist väga hästi, vaid pigem teab palju asju hästi, õpib alati uusi asju juurde ning tal on unikaalne vaade probleemidele. Ehk IT valdkonnast vaadates, võetakse proff tööle kui on vaja firmasse uusi oskusi ja teadmisi ja käsitööline võeatakse tööle, kui protsessid on paigas ning täidab etteantud käske ja juhiseid. Lisaks veel üks omadus, mida eristab on emotsionaalne intelligents. Käsitööline ongi pigem see IT-spetsialisti stereotüüp, kes pigem istub üksi arvuti taga ja kirjutab oma koodi seal. Proff, aga selleks