Kuidas täitusid Eesti infoühiskonna 2020 arengukava visioonid Mis visioon ei realisserunud? Kõige halvemini on minu arust realiseerunud eesti ühiskonna arengukavas järgmine visioon: “ Eestisse tullakse uudseid IKT-lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast. Siin loovad uusi tervishoiu, tööstuse, energeetika, hariduse jt lahendusi uued rahvusvahelised arenduskeskused, välismaised kasvuettevõtted ja teadurid. ” Eestis ei ole välja mõeldud eraldi strateegiat ega eraldiseisvat poliitkat kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu kohale toomiseks ning seda praegu reguleeritakse peamiselt rändepoliitika kaudu, mis on selle jaoks väga ebaefektiivne. See poliitika ei kutsu ega isegi ei võimalda üldse Eestisse tulla tegema ja katsetama uudseid IKT-lahendusi. See välistööjõu problem on ka praegu eriti päevakajaline just meie enda eesti iduettevõtetes, kus arendajaid otsitakse “ tiku tulega taga ”. Mis visioon relisseerus? Visioon, mis on eesti ühiskonna arengukavas hästi realiseerunud on, et
Posts
Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale Valeuudis Tänapäeva maailmas elades, kus infomüra on hästi palju, muutub aina olulisemaks oskus, kuidas teada milline info on tõsi ja mida saab usaldada ning milline info on laus vale. Mis on üldse valeuudis(inglise keeles “fake news”)? Valeuudis on ta uudise moodi info, mis tundub piisavalt usutav ning tundub ajakirjanduse moodi. Mis aga eristab valeuudist valest on see, et valeuudis on tahtlikult vale levitamine, eesmärgiga saada sellest otsest või kaudset kasu. Siin ka lahe video, mis seletab valeuudist. Tavaliselt lähtub inimene kolmest tegurist, kui otsustab kas saaadud info on usaldusväärne või mitte. Esimene ja üks olulisemaid on usaldusväärne meediabränd, teiseks on sõbrad ja kolmandaks omaenese kogemus. Seega siit järeldades on uus media mõjunud traditsioonilise meediale hästi kuna on muutnud selle usaldusväärsemaks. Reklaam/reklaamindus Traditsiooniliseks meediaks loetakse ka reklaami. Kui enne uue media tulekut, olid
2 erinevat nähtust enne veebi tulekut 1. E-post Kui sul on ligipääs internetile on sul suure tõenäosusega olemas ka e-posti aadress. See on üks kõige vanemaid e-teenuseid üldse. E-posti algsed juured ulatuvad aastasse 1965, kus meili vahetus toimus ainult ühe arvuti siseselt. See töötas niimoodi, et lihtsalt kasutaja e-kiri lisati kohalikku faili nimega “MAIL BOX” ning kirja omanik sai sõnumit lugeda ja kustudada. 1971. alguses töötab Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil välja arvutite vahelise e-kirja saatmis süsteemi ning aasta hiljem 1972. aastal võeti kasutusele “@” sümboli ja süsteem kolis ümber ARPANETile, kus see kogus rohkem populaarsust. 26. märtsil 1976. aastal saabus ARPANET Inglismaale Malvernis asuvasse telekommunikatsiooni uurimiskeskusesse. Kohal oli ka kuninganna Elizabeth II, kes oli tulnud sinna ühendust ristima ja sellega sai temast ka esimene riigipea, kes e-kirja saatis. Kuninganna kasutaja nimi oli HME2, mis tähendas “her majesty Elizabeth II”. Me
3 põnevat IT lahendust
3 põnevat IT lahendust 1. Apple Newton MessagePad Paljud inimesed ei tea, et Apple ei ole ainult teinud mobiilseadmeid ja arvuteid, vaid ka palju muud alates mehaanilisest käekellast kuni fotokaamerani välja. Saage tuttavaks Apple Newton MessagePad. Tegemist oli 1993. aastal välja töötatud seadmega, milles oli näiteks märkmik, kalender ning aadressiraamat. Mis tegi selle seadme veel eriliseks, oli pliiatsipõhine puuteekraan ehk toode pidi ära tundma käekirja ja selle digitaalseks tekstiks muutma, aga tegelikkuses töötas see funktsioon kahjuks väga halvasti. Lõpuks kukkus see toode läbi ja Apple lõpetas tootmise. Kokkuvõtteks võib öelda, et toode oli oma ajast natuke ees, aga see oli tähtis toode, sest see pani aluse Apple’i hiljemale edule mobiilseadmetega. Apple Newton Messagepad 2. Kalkulaatorkell Esimene kalkulaatorkell tuli välja 1975. aastal, mille töötas välja Hamilton Watch divisjon Pulsar. Sellel on numbriklahvistik ja funktsiooniklahvid, millega saad liita, jagada, korruta