-

 Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

Valeuudis

Tänapäeva maailmas elades, kus infomüra on hästi palju, muutub aina olulisemaks oskus, kuidas teada milline info on tõsi ja mida saab usaldada ning milline info on laus vale. Mis on üldse valeuudis(inglise keeles “fake news”)? Valeuudis on ta uudise moodi info, mis tundub piisavalt usutav ning tundub  ajakirjanduse moodi. Mis aga eristab valeuudist valest on see, et valeuudis on tahtlikult vale levitamine, eesmärgiga saada sellest otsest või kaudset kasu. Siin ka lahe video, mis seletab valeuudist.

  Tavaliselt lähtub inimene kolmest tegurist, kui otsustab kas saaadud info on usaldusväärne või mitte. Esimene ja üks olulisemaid on usaldusväärne meediabränd, teiseks on sõbrad ja kolmandaks omaenese kogemus. Seega siit järeldades on uus media mõjunud traditsioonilise meediale hästi kuna on muutnud selle usaldusväärsemaks.

Reklaam/reklaamindus

Traditsiooniliseks meediaks loetakse ka reklaami. Kui enne uue media tulekut, olid reklaamid, kas ajalehtedes/ajakirjades, telekas või suurtel stendidel, siis nüüd on väga palju reklaami kolinud interneti. Võrreldes traditsioonilise media reklaamidega, kus igaüks ei saa reklaami üles panna ning tihti lugu maksab see päris kopsaka summa, siis nüüd internetis saab põhimõtteliselt igaüks panna üles reklaami ning seda ka väikse raha eest. Suur pluss veel internet reklaamide puhul on andmed, mida saad jälgida, näiteks palju inimesi just sellest reklaamist on klikinud sinu lingile või paljud on ostnud toote/teenuse just nähes seda reklaami. Traditsioonilise meedia puhul sul ei ole õrna aimugi, palju inimesi on üldse seda reklaami näinud ja palju seda reklaami nähes sinu toodet/teenust ostsid. Seega kokkuvõttes on uus meedia mõjunud traditsioonilise meedia reklaamile halvasti.

Kasutatud allikad:

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/voltsuudised-ja-uus-kulauhiskond/

https://novaator.err.ee/1068156/mis-on-valeuudis

http://dspace.ut.ee/handle/10062/46873

https://novaator.err.ee/976684/valeinfo-vohamine-sunnib-ajakirjandust-muutuma-usaldusvaarsemaks

https://seodesignchicago.com/marketing/traditional-media-vs-new-media/

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

-
  Kuidas täitusid Eesti infoühiskonna 2020 arengukava visioonid Mis visioon ei realisserunud? Kõige halvemini on minu arust realiseerunud eesti ühiskonna arengukavas järgmine visioon: “ Eestisse tullakse uudseid IKT-lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast. Siin loovad uusi tervishoiu, tööstuse, energeetika, hariduse jt lahendusi uued rahvusvahelised arenduskeskused, välismaised kasvuettevõtted ja teadurid. ” Eestis ei ole välja mõeldud eraldi strateegiat ega eraldiseisvat poliitkat kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu kohale toomiseks ning seda praegu reguleeritakse peamiselt rändepoliitika kaudu, mis on selle jaoks väga ebaefektiivne. See poliitika ei kutsu ega isegi ei võimalda üldse Eestisse tulla tegema ja katsetama uudseid IKT-lahendusi. See välistööjõu problem on ka praegu eriti päevakajaline just meie enda eesti iduettevõtetes, kus arendajaid otsitakse “ tiku tulega taga ”.  Mis visioon relisseerus? Visioon, mis on eesti ühiskonna arengukavas hästi realiseerun...
Read more

Kuidas saada häkkeriks?

-
 Kuidas saada häkkeriks? Eric S Raymondi poolt kirjutatud kirjutise "How To Become A Hacker" arvustus. Kirjutise eestikeelse tõlke autor on Kaido Kikkas Kirjutises on termin "häkker" jagatud kahte rühma. On olemas tarkvarahäkker- programmeerimise taustaga   inimene kellele meeldib lahendada probleeme. Nendest inimestest koosnev kogukond on häkkijad ja kõik kogukonna poolt tunnustatud panustajad valdkonda võib samuti nimetada häkkeriteks. Massimeedias leiab laia kõlapinda termin häkkerid kui kuritegelik rühmitus, kes muud rakendust omale ei leia kui tegeleda küberrünnakutega, sellele kogukonnale on antud nimi ja selleks on kräkkerid. Suhtumine on juba pool võitu. Öeldakse, et programmeerimise õppimine sarnaneb hea tavakeele õppimisele. Keegi ei ole sündinud programmeerijaks. Seda tuleb õppida, õppida headelt meistritelt, proovida samal ajal ise kirjutada ning mitte karta eksida. Tähtis on olla loov ning „näha kastist väljapoole“. Kokkuvõtteks nõuab h äkkeriks saamine...
Read more

Copyleft

-
  Copyleft Copyleft on üldine autoriõiguse vorm programmide(või mõne muu teose) vabaks tegemiseks, kus on nõutud, et ka kõik tolle programmi(või mõne muu teose) muudetud ja lisatud versioonid oleksid samuti tasuta. Kuna copyleft on üldine idee, siis seda kahjuks päris otse kasutada ei saa. Selleks, et seda kasutada, tuleb kasutada konkreetset rakendust.   GNU GPL: Üks üldisemaid tugeva copyleftiga litsentse. See litsents tagabki selle, mida tagab copyleft, et kõik muudetud ja täiustatud versioonid sinu programmist on sama moodi tasuta tarkvara. See aitab vältida riski, et peate konkureerima oma muudetud töö versioonidega. Aga seal on teatud eriolukorrad, kus on parem kasutada mõnda muud litsentsi. Üks häid näited, mis kasutab GPL litsentsi on WordPress.      GNU AGPL: See on üks kõige tugevama copyleftiga litsentse. See litsents katab ka ühe GNU GPL erijuhtumeid, milleks on nimelt serverid. Oletame, et programm, mille te kirjutate, on kasulik just ...
Read more