Kuidas täitusid Eesti infoühiskonna 2020 arengukava visioonid

Mis visioon ei realisserunud?

Kõige halvemini on minu arust realiseerunud eesti ühiskonna arengukavas järgmine visioon: “Eestisse tullakse uudseid IKT-lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast. Siin loovad uusi tervishoiu, tööstuse, energeetika, hariduse jt lahendusi uued rahvusvahelised arenduskeskused, välismaised kasvuettevõtted ja teadurid. Eestis ei ole välja mõeldud eraldi strateegiat ega eraldiseisvat poliitkat kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu kohale toomiseks ning seda praegu reguleeritakse peamiselt rändepoliitika kaudu, mis on selle jaoks väga ebaefektiivne. See poliitika ei kutsu ega isegi ei võimalda üldse Eestisse tulla tegema ja katsetama uudseid IKT-lahendusi. See välistööjõu problem on ka praegu eriti päevakajaline just meie enda eesti iduettevõtetes, kus arendajaid otsitakse “tiku tulega taga”.

 Mis visioon relisseerus?

Visioon, mis on eesti ühiskonna arengukavas hästi realiseerunud on, et haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul. See realiseerumine sai eriti hoogu juurde just viimasel aastal viiruse tõttu, aga oli ka enne seda pidavas arenvas faasis. Kui teatati, et koolid läheva kaugõppele, siis kindlasti tegi haridus kvaliteet teatava kukkumise selles perioodis, aga arvan et kvaliteet ja olukord oleks olnud palju hullem. Praeguseks on leitud juba palju mitmeid nutikaid lahendusi ja õppetöö käib edasi.

 

Kasutatud allikad:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

http://www.praxis.ee/tood/talendipoliitika/valistoojoud/

https://arileht.delfi.ee/artikkel/94270087/ettevotteid-ei-paina-enam-tarnekriis-vaid-toojoupuudus

 

Comments

Popular posts from this blog

Kuidas saada häkkeriks?

Copyleft