Kuidas täitusid Eesti infoühiskonna 2020 arengukava visioonid
Mis visioon ei realisserunud?
Kõige halvemini on minu arust realiseerunud eesti ühiskonna
arengukavas järgmine visioon: “Eestisse tullakse uudseid
IKT-lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast. Siin loovad uusi tervishoiu,
tööstuse, energeetika, hariduse jt lahendusi uued rahvusvahelised
arenduskeskused, välismaised kasvuettevõtted ja teadurid.” Eestis
ei ole välja mõeldud eraldi strateegiat ega eraldiseisvat poliitkat kõrgelt
kvalifitseeritud välistööjõu kohale toomiseks ning seda praegu reguleeritakse
peamiselt rändepoliitika kaudu, mis on selle jaoks väga ebaefektiivne. See
poliitika ei kutsu ega isegi ei võimalda üldse Eestisse tulla tegema ja katsetama
uudseid IKT-lahendusi. See välistööjõu problem on ka praegu eriti päevakajaline
just meie enda eesti iduettevõtetes, kus arendajaid otsitakse “tiku tulega
taga”.
Mis visioon relisseerus?
Visioon, mis on eesti ühiskonna arengukavas hästi
realiseerunud on, et haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise
kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe.
Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul.
See realiseerumine sai eriti hoogu juurde just viimasel aastal viiruse
tõttu, aga oli ka enne seda pidavas arenvas faasis. Kui teatati, et koolid
läheva kaugõppele, siis kindlasti tegi haridus kvaliteet teatava kukkumise
selles perioodis, aga arvan et kvaliteet ja olukord oleks olnud palju hullem.
Praeguseks on leitud juba palju mitmeid nutikaid lahendusi ja õppetöö käib
edasi.
Kasutatud allikad:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
http://www.praxis.ee/tood/talendipoliitika/valistoojoud/
https://arileht.delfi.ee/artikkel/94270087/ettevotteid-ei-paina-enam-tarnekriis-vaid-toojoupuudus
Comments
Post a Comment