-

 2 erinevat nähtust enne veebi tulekut


1. E-post

Kui sul on ligipääs internetile on sul suure tõenäosusega olemas ka e-posti aadress. See on üks kõige vanemaid e-teenuseid üldse.  E-posti algsed juured ulatuvad aastasse 1965, kus meili vahetus toimus ainult ühe arvuti siseselt. See töötas niimoodi, et lihtsalt kasutaja e-kiri lisati kohalikku faili nimega “MAIL BOX” ning kirja omanik sai sõnumit lugeda ja kustudada. 1971. alguses töötab Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil välja arvutite vahelise e-kirja saatmis süsteemi ning aasta hiljem 1972. aastal võeti kasutusele “@” sümboli ja süsteem kolis ümber ARPANETile, kus see kogus rohkem populaarsust.

 26. märtsil 1976. aastal saabus ARPANET Inglismaale Malvernis asuvasse telekommunikatsiooni uurimiskeskusesse. Kohal oli ka kuninganna Elizabeth II, kes oli tulnud sinna ühendust ristima ja sellega sai temast ka esimene riigipea, kes e-kirja saatis. Kuninganna kasutaja nimi oli HME2, mis tähendas “her majesty Elizabeth II”. Mees, kes seadistas kuningannale tema isikliku e-posti aadressi oli Peter Kristein, kes samuti tõi ka ARPANETi 1973. aastal üldse esimest korda Inglismaale ning kes mängis rolli veebi tekkimisel.

                            Elizabeth II saatmas e-kirja

1982. töötati välja SMTP (Simple Mail Transfer Protocol), mis vastutas selle eest, et e-kirju sai saata internetis. Sellest ajast on standardit kaks korda korda muudetud, et kaasas käia uueneva tehnoloogiaga.

1988. aastal töötab Steve Dorner välja rakenduse Eudora, mis andis e-kirjadele populaarse näo pakkudes graafilist liidest e-posti haldamiseks.



Järgnevatel aastatel tuleb välja veeb ning erinevad firmad hakkavad tasuta pakkuma e-kirja saatmis teenuseid. 2020. aastal oli umbes 4 miljardit e-posti kasutajat ning päevas saadeti välja umbes 300 miljardit e-kirja.


2. Minitel 

Kui 1991. aastal veeb välja tuli, ei olnud paljud inimesed internetist isegi midagi kuulnud. Samal ajal, aga kõik prantslased olid võrgus ja otsisid endale kortereid, mängisid mänge ja suhtlesid omavahel võrgus. Kõik seda tegid nad seadmest nimega Minitel, mis ühendus juhtmega sinu telefoni (lauatelefoni) külge. Minitel oli lihtne arvutiterminal, millel oli ekraan, klaviatuur ja modem. Alguses seisti probleemi ees, et kui ei ole kasutajaid ei ole ka teenusepakkujaid ning kui ei ole teenusepakkujaid ei ole ka kasutajaid. Seega protsessi käivitamiseks, tehti see kõigile tasuta kätteseaadavaks, kelle oli telefoniliin. Minitel sai popularrseks ning oli edukas omal ajal, sellel oli 25 000 erinevat teenusepakkujat ja sadu tuhandeid kasutajaid. Kui aga internet muutus ja arenes põhimõtteliselt iga aastaga, siis Minitel uuenes viimati 1982. aastal ning see jäi lõpuks jalgu ning inimesed otsustasid internet kasuks. Lõpuks 2012. aastal     lõpetati Minitel süsteemi üleval hoidmine


Kasutatud allikad:


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

-
  Kuidas täitusid Eesti infoühiskonna 2020 arengukava visioonid Mis visioon ei realisserunud? Kõige halvemini on minu arust realiseerunud eesti ühiskonna arengukavas järgmine visioon: “ Eestisse tullakse uudseid IKT-lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast. Siin loovad uusi tervishoiu, tööstuse, energeetika, hariduse jt lahendusi uued rahvusvahelised arenduskeskused, välismaised kasvuettevõtted ja teadurid. ” Eestis ei ole välja mõeldud eraldi strateegiat ega eraldiseisvat poliitkat kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu kohale toomiseks ning seda praegu reguleeritakse peamiselt rändepoliitika kaudu, mis on selle jaoks väga ebaefektiivne. See poliitika ei kutsu ega isegi ei võimalda üldse Eestisse tulla tegema ja katsetama uudseid IKT-lahendusi. See välistööjõu problem on ka praegu eriti päevakajaline just meie enda eesti iduettevõtetes, kus arendajaid otsitakse “ tiku tulega taga ”.  Mis visioon relisseerus? Visioon, mis on eesti ühiskonna arengukavas hästi realiseerun...
Read more

Kuidas saada häkkeriks?

-
 Kuidas saada häkkeriks? Eric S Raymondi poolt kirjutatud kirjutise "How To Become A Hacker" arvustus. Kirjutise eestikeelse tõlke autor on Kaido Kikkas Kirjutises on termin "häkker" jagatud kahte rühma. On olemas tarkvarahäkker- programmeerimise taustaga   inimene kellele meeldib lahendada probleeme. Nendest inimestest koosnev kogukond on häkkijad ja kõik kogukonna poolt tunnustatud panustajad valdkonda võib samuti nimetada häkkeriteks. Massimeedias leiab laia kõlapinda termin häkkerid kui kuritegelik rühmitus, kes muud rakendust omale ei leia kui tegeleda küberrünnakutega, sellele kogukonnale on antud nimi ja selleks on kräkkerid. Suhtumine on juba pool võitu. Öeldakse, et programmeerimise õppimine sarnaneb hea tavakeele õppimisele. Keegi ei ole sündinud programmeerijaks. Seda tuleb õppida, õppida headelt meistritelt, proovida samal ajal ise kirjutada ning mitte karta eksida. Tähtis on olla loov ning „näha kastist väljapoole“. Kokkuvõtteks nõuab h äkkeriks saamine...
Read more

Copyleft

-
  Copyleft Copyleft on üldine autoriõiguse vorm programmide(või mõne muu teose) vabaks tegemiseks, kus on nõutud, et ka kõik tolle programmi(või mõne muu teose) muudetud ja lisatud versioonid oleksid samuti tasuta. Kuna copyleft on üldine idee, siis seda kahjuks päris otse kasutada ei saa. Selleks, et seda kasutada, tuleb kasutada konkreetset rakendust.   GNU GPL: Üks üldisemaid tugeva copyleftiga litsentse. See litsents tagabki selle, mida tagab copyleft, et kõik muudetud ja täiustatud versioonid sinu programmist on sama moodi tasuta tarkvara. See aitab vältida riski, et peate konkureerima oma muudetud töö versioonidega. Aga seal on teatud eriolukorrad, kus on parem kasutada mõnda muud litsentsi. Üks häid näited, mis kasutab GPL litsentsi on WordPress.      GNU AGPL: See on üks kõige tugevama copyleftiga litsentse. See litsents katab ka ühe GNU GPL erijuhtumeid, milleks on nimelt serverid. Oletame, et programm, mille te kirjutate, on kasulik just ...
Read more