Copyleft

  Copyleft

Copyleft on üldine autoriõiguse vorm programmide(või mõne muu teose) vabaks tegemiseks, kus on nõutud, et ka kõik tolle programmi(või mõne muu teose) muudetud ja lisatud versioonid oleksid samuti tasuta. Kuna copyleft on üldine idee, siis seda kahjuks päris otse kasutada ei saa. Selleks, et seda kasutada, tuleb kasutada konkreetset rakendust.

 

GNU GPL:

Üks üldisemaid tugeva copyleftiga litsentse. See litsents tagabki selle, mida tagab copyleft, et kõik muudetud ja täiustatud versioonid sinu programmist on sama moodi tasuta tarkvara. See aitab vältida riski, et peate konkureerima oma muudetud töö versioonidega. Aga seal on teatud eriolukorrad, kus on parem kasutada mõnda muud litsentsi. Üks häid näited, mis kasutab GPL litsentsi on WordPress.   

 

GNU AGPL:

See on üks kõige tugevama copyleftiga litsentse. See litsents katab ka ühe GNU GPL erijuhtumeid, milleks on nimelt serverid. Oletame, et programm, mille te kirjutate, on kasulik just serverites. Kui keegi sinu programmi täiendab, võib ta selle oma serveris käivitada ja mitte kunagi koopiaid väljastada. See tähendab, et teil ei oleks mingit võimalust tema muudatusi enda versiooni lisada. Kasutades GNU AGPL just eemaldab selle mure. See muidugi eeldab, et ta on järginud litsentsinõudeid, mis lubab serveri kasutajatel lähtekoodi alla tõmmata, mida saate ka teie teha ning muudatused enda versiooni lisada. Kuni 2018. aastani kasutas MongoDB seda kuni nad läksid üle SSPL-ile.

 

GNU LGPL:

See on võrreldes GNU GPL-ga nõrgema copyleftiga litsentse. GNU LGPL lubab kasutada library-eid patenteeritud/varalistel programmides, aga GNU GPL lubab ainult vabavaralistes programmides. Varalistes programmides on eeliseks raha. Miks, siis üldse kasutada LGPL-i. “The most common case is when a free library's features are readily available for proprietary software through other libraries. In that case, the library cannot give free software any particular advantage, so it is better to use the Lesser GPL for that library.” Selle litsentsi heaks näiteks VLC media player või 7-zip.

 

GNU FDL:

See on kõige vabam litsents, kus copyleft tegelikult puudub täielikult. See on mõeldud erinevate dokumentide, manuaalide jne. jaoks, et kõik saaksid muuta ja  jagada seda, kas ilma muudatusteta või muudatustega, ärilistel põhjustel või mitte. Kõige kuulsam näide on Wikipedia(mis kasutab ka sama aegselt Creative Commonsit)

 

Kasutatud allikad:

https://www.gnu.org/copyleft/

https://www.gnu.org/licenses/gpl-faq.html#WhyUseGPL

https://www.gnu.org/licenses/why-affero-gpl.html

https://www.gnu.org/licenses/why-not-lgpl.html

https://www.gnu.org/licenses/why-gfdl.html

https://www.gnu.org/licenses/licenses.html#FDL

 

Comments

Popular posts from this blog

Kuidas saada häkkeriks?