Aleksi Blogi

  Copyleft Copyleft on üldine autoriõiguse vorm programmide(või mõne muu teose) vabaks tegemiseks, kus on nõutud, et ka kõik tolle programmi(või mõne muu teose) muudetud ja lisatud versioonid oleksid samuti tasuta. Kuna copyleft on üldine idee, siis seda kahjuks päris otse kasutada ei saa. Selleks, et seda kasutada, tuleb kasutada konkreetset rakendust.   GNU GPL: Üks üldisemaid tugeva copyleftiga litsentse. See litsents tagabki selle, mida tagab copyleft, et kõik muudetud ja täiustatud versioonid sinu programmist on sama moodi tasuta tarkvara. See aitab vältida riski, et peate konkureerima oma muudetud töö versioonidega. Aga seal on teatud eriolukorrad, kus on parem kasutada mõnda muud litsentsi. Üks häid näited, mis kasutab GPL litsentsi on WordPress.      GNU AGPL: See on üks kõige tugevama copyleftiga litsentse. See litsents katab ka ühe GNU GPL erijuhtumeid, milleks on nimelt serverid. Oletame, et programm, mille te kirjutate, on kasulik just ...

Autoriõiguste muutmine   Raamatu “The case for copyright reform” autorid, kelleks on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi,   arvavad, et autoriõigustega seotud seadusandlus on muutumas totaalselt jaburaks ning me peame selle suunda muutma, et meie inimõigused säiliksid. Nad toovad raamatus välja 6 erinevat punkti, mida tuleks muuta, et olukord oleks kõigile parem. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata See punkt on minu arust väga loogiline ja aus ning see kehtib ka praegu. Mida see endast täpsemalt kujutab on, et keegi teine peale autori enda ei saa ennast looming loojaks kutsuda ehk autori looming on seotud tema nimega 2.Tasuta mittekaubanduslik jagamine Mida sellel all mõeldakse et autoriõiguse tasusid peavad maksma ainult need, kes teost kasutavad kaubanduslikudel põhjustel(reklaamid, filmid kinos jne). Mulle meeldib see mõte ja on igati loogiline. Õnneks ei ole maailm sinna jõudnud, et riik jälgiks kõiki mu sõnumeid ja mida ma inernetist alla laen, selleks, et mind...

 Jaga oma teadmisi Enda teadmiste jagamine on üks põhimõte, millel internet just põhinebki. See on üks kõige positiivsemaid asju, mida internet on endaga kaasa toonud ja tänu sellele on ka internet arenenud selleks, mis ta täna on. Samuti on ka vastupidine, enda teadmiste arendamine, interneti kasutajale tuntud asi. Info küsimise juures aga pea kindlasti meeles, et küsiksid just kohas, kus just selliste teemadega tegeletakse ehk ära küsi kasside kohta koerte foorumis. Kõige populaarsemad kohad kus enda teadmisi jagada ja arendada on erineva teemalised Facebook gruppid või kõige populaarsem koht Reddit, kus on sadu erineva teemalisi thread 'e. Samuti on programmeerijate seas väga populaarne info saamis koht Stackoverflow.  Isiklikult on rohkem kogemust Reddit'iga ja Stackoverflow'ga. Kui eelmine aasta ise programmeerimist õppima hakkasin, siis tekkis mitmeid küsimusi, kuna tollal ei olnud kelleltki küsida, siis stackoverflow'is oli alati kas vastus olemas või kui oli min...

  Kuidas täitusid Eesti infoühiskonna 2020 arengukava visioonid Mis visioon ei realisserunud? Kõige halvemini on minu arust realiseerunud eesti ühiskonna arengukavas järgmine visioon: “ Eestisse tullakse uudseid IKT-lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast. Siin loovad uusi tervishoiu, tööstuse, energeetika, hariduse jt lahendusi uued rahvusvahelised arenduskeskused, välismaised kasvuettevõtted ja teadurid. ” Eestis ei ole välja mõeldud eraldi strateegiat ega eraldiseisvat poliitkat kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu kohale toomiseks ning seda praegu reguleeritakse peamiselt rändepoliitika kaudu, mis on selle jaoks väga ebaefektiivne. See poliitika ei kutsu ega isegi ei võimalda üldse Eestisse tulla tegema ja katsetama uudseid IKT-lahendusi. See välistööjõu problem on ka praegu eriti päevakajaline just meie enda eesti iduettevõtetes, kus arendajaid otsitakse “ tiku tulega taga ”.  Mis visioon relisseerus? Visioon, mis on eesti ühiskonna arengukavas hästi realiseerun...

 Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale Valeuudis Tänapäeva maailmas elades, kus infomüra on hästi palju, muutub aina olulisemaks oskus, kuidas teada milline info on tõsi ja mida saab usaldada ning milline info on laus vale. Mis on üldse valeuudis(inglise keeles “fake news”)? Valeuudis on ta uudise moodi info, mis tundub piisavalt usutav ning tundub  ajakirjanduse moodi. Mis aga eristab valeuudist valest on see, et valeuudis on tahtlikult vale levitamine, eesmärgiga saada sellest otsest või kaudset kasu. Siin ka lahe video, mis seletab valeuudist.   Tavaliselt lähtub inimene kolmest tegurist, kui otsustab kas saaadud info on usaldusväärne või mitte. Esimene ja üks olulisemaid on usaldusväärne meediabränd, teiseks on sõbrad ja kolmandaks omaenese kogemus. Seega siit järeldades on uus media mõjunud traditsioonilise meediale hästi kuna on muutnud selle usaldusväärsemaks. Reklaam/reklaamindus Traditsiooniliseks meediaks loetakse ka reklaami. Kui enne uue m...

 2 erinevat nähtust enne veebi tulekut 1. E-post Kui sul on ligipääs internetile on sul suure tõenäosusega olemas ka e-posti aadress. See on üks kõige vanemaid e-teenuseid üldse.  E-posti algsed juured ulatuvad aastasse 1965, kus meili vahetus toimus ainult ühe arvuti siseselt. See töötas niimoodi, et lihtsalt kasutaja e-kiri lisati kohalikku faili nimega “MAIL BOX” ning kirja omanik sai sõnumit lugeda ja kustudada. 1971. alguses töötab Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil välja arvutite vahelise e-kirja saatmis süsteemi ning aasta hiljem 1972. aastal võeti kasutusele “@” sümboli ja süsteem kolis ümber ARPANETile, kus see kogus rohkem populaarsust.  26. märtsil 1976. aastal saabus ARPANET Inglismaale Malvernis asuvasse telekommunikatsiooni uurimiskeskusesse. Kohal oli ka kuninganna Elizabeth II, kes oli tulnud sinna ühendust ristima ja sellega sai temast ka esimene riigipea, kes e-kirja saatis. Kuninganna kasutaja nimi oli HME2, mis tähendas “her majest...

 3 põnevat IT lahendust 1. Apple Newton MessagePad   Paljud inimesed ei tea, et Apple ei ole ainult teinud mobiilseadmeid ja arvuteid, vaid ka palju muud alates mehaanilisest käekellast kuni fotokaamerani välja. Saage tuttavaks Apple Newton MessagePad. Tegemist oli 1993. aastal välja töötatud seadmega, milles oli näiteks märkmik, kalender ning aadressiraamat. Mis tegi selle seadme veel eriliseks, oli pliiatsipõhine puuteekraan ehk toode pidi ära tundma käekirja ja selle digitaalseks tekstiks muutma, aga tegelikkuses töötas see funktsioon kahjuks väga halvasti. Lõpuks kukkus see toode läbi ja Apple lõpetas tootmise. Kokkuvõtteks võib öelda, et toode oli oma ajast natuke ees, aga see oli tähtis toode, sest see pani aluse Apple’i hiljemale edule mobiilseadmetega.  Apple Newton Messagepad 2. Kalkulaatorkell Esimene kalkulaatorkell tuli välja 1975. aastal, mille töötas välja Hamilton Watch divisjon Pulsar. Sellel on numbriklahvistik ja funktsiooniklahvid, millega saad liita, j...