Aleksi Blogi

  Kui inimene kuuleb sõna pahavara, siis mõtleb ta ainult arvuti viirustest, aga tegelikult on tegemist palju laiema terminiga. Pahavara tüüpe on mitmeid ning siin vaataks täna natuke lähemalt "ussidest". Tavalisest viirusest eristatakse usse peamiselt paljunemisviisi järgi. Tavaline viirus haagib ennast mõne programmi külge ning levimiseks või paigaldamiseks on lisaabi vaja. Uss aga saab internetis levida ja paljuneda iseseisvalt, kasutades selleks ära  tavaliselt operatsioonisüsteemi või rakenduste turvaauke. Arvutid, mis on nakkatunud ussiga, võivad muutuda " zombiks " ning koos teiste nakkatunud arvutitega rünnata midagi suuremat näiteks veebiserverit Kõik ussid ei ole aga halvad. Need ussid on mõeldud just turvaaukude leidmiseks ja nende parandamiseks ning kuna ussid just levivad turvaaukude kaudu, siis on see on päris efektiivne lahendus.Siiski liigitatakse ka niisugused ussid pahavara hulka, sest nad levivad arvuti- ja võrguomanike teadmata, koormavad arvuti-...

Dot Dot on  maailma esimene punktkirjaga nutikell. Dot on praktiline lahendus, mis maksab 300$. See on soodsam kui tavalised e-Braille' seadmed, mis võivad maksta tuhandeid, kuid toimivad siiski sama hästi pimedatele. Kasutajad saavad vaadata kellaaega, lugeda sissetulevaid tekstisõnumeid või "twitteri säutse" ja isegi e-raamatuid – ehkki nelja tähemärgi korraga lugemine ei pruugi olla kõige tõhusam viis klassikate lugemiseks. Sarnaselt teistele turul olevatele nutikelladele, seob Dot telefoniga bluetoothi kaudu. Kui telefoni saabub tekstisõnum, tõlgib rakendus selle punktkirja ja saadab Dotile, mis vibreerib. Seejärel tõusevad ja langevad punktid, et tähemärke edastada.  Dot peaks laadimiste vahel vastu pidama umbes viis päeva. Kasutatud allikad: https://dotincorp.com/page/31?gbn2=Dot+Watch

Ülesandeks oli tuua ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Inimese ja arvuti vahelise suhtluse uurija Jakob Nielsen on välja mõelnud viis erinvat komponenti, millega hinnata IT lahenduse kasutaja sõbralikust.  õpitavus  - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus  - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus  - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? veakindlus  - kui palju vigu kasutaja objekti kasutamisel teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu  - kui meeldiv on kasutuskogemus? Positiivne näide – AirBnB Positiivse näitena tooksin kõigepealt välja AirBnB veebilehe. Esmasel kasutamisel on teenus üpris lihtsasti õpitav ning peamised funktsioonide arusaadavad. Kui peamised funktsioonid on selged, saab kasutja tõh...

 Tarkvara arendus- ja ärimudelid Netflix'i näitel                                       Joonis 1. Netflix Netflix on üks kõige tuntumaid voogedastus teenuse pakkuja, mida kasutab 207 miljonit inimest. Netflix väidetavalt kasutab SaaS ärimudelit ning kõige levinumat arendusmudelit Scrum. Scrum Netflix keskendub arendus protsessi ajal kiirele tagasisidele, iteratiivsetele muutustele ning  heale koostööle, mis on peamised Scrumi põhimõtted. Nagu öeldud Scrum on üks kõige populaarsemaid arendusmudelid, mida kasutavad ka firmad nagu Google, Facebook, Spotify ja veel paljud teised. Scrum arendus mudel on ka üks kuulsaid agiilseid mudeleid, mis 2001. aastal 17 arendaja poolt välja mõeldi.  SaaS ärimudel SaaS ehk tarkvara kui teenus on ärimudel, mis tänapäeval ka järjest rohkem ja rohkem populaarsust kogub, kus põhiliselt on kasutuses kuutasuline maksmine. Netfl...

 Kuidas saada häkkeriks? Eric S Raymondi poolt kirjutatud kirjutise "How To Become A Hacker" arvustus. Kirjutise eestikeelse tõlke autor on Kaido Kikkas Kirjutises on termin "häkker" jagatud kahte rühma. On olemas tarkvarahäkker- programmeerimise taustaga   inimene kellele meeldib lahendada probleeme. Nendest inimestest koosnev kogukond on häkkijad ja kõik kogukonna poolt tunnustatud panustajad valdkonda võib samuti nimetada häkkeriteks. Massimeedias leiab laia kõlapinda termin häkkerid kui kuritegelik rühmitus, kes muud rakendust omale ei leia kui tegeleda küberrünnakutega, sellele kogukonnale on antud nimi ja selleks on kräkkerid. Suhtumine on juba pool võitu. Öeldakse, et programmeerimise õppimine sarnaneb hea tavakeele õppimisele. Keegi ei ole sündinud programmeerijaks. Seda tuleb õppida, õppida headelt meistritelt, proovida samal ajal ise kirjutada ning mitte karta eksida. Tähtis on olla loov ning „näha kastist väljapoole“. Kokkuvõtteks nõuab h äkkeriks saamine...

 IT juht Hea IT juht või head juhid üldse ei ole alati ainult ühte tüüpi juhid. Tavaliselt on nad segu mitmest erinevast tüübist, sest igale töötajale sobib erinev juhtimis stiil ning selleks et kõiki töötajaid motiveerida ja visiooni edasi anda peab ta kasutama erinevaid juhtimis stiile. Joonis 1. Sergei Anakin Esimeseks IT juhiks valisin Sergei Anakini, kes on Pipedrive IT-juht ning oli ka vahepeal lausa Pipedrive tegevjuht. Sergei Anakin on pigem rohkem teavitaj/suhtleja ja mentor/õpetaja tüüpi juht. Ta igapäevaselt peab aru saama ärivaldkonna detailidest, neid edasi tõlgendama ning tutvustama oma ettevõtet väljaspool.  Samuti arvab, et edukaks koostööks kolleegidega tuleb mõista vastaspoole probleeme ja vajdusi ning toob tähtsal kohal välja ka empaatia vajaduse. Joonis 2. Agnes Roos Teiseks IT juhiks valisin Agnes Roosi, kes oli 7 aastat Eesti Energia IT-juht ning praegu on Eeesti Energia juhatuse liige. 2017. aastal sai ta ka Aasta mõjukaimi IT-juhi tiitli. Agnes on kindl...

 "Proff" vs "käsitööline" Kui kutsuda inimest proffiks või käsitööliseks, siis mõtleme selle all, et too inimene oskab midagi hästi. Aga mis ikkagi eristab proffi käsitöölisest? Minu arvates eristab proffi käsitöölisest just oskuste lai põhi. Käsitööline on pigem, millelegi väga spetsiifilisele keskenduv spetsialist. Käsitööline oskabki ainult seda ühte asja väga hästi ja teised sellega seonduvad asju oskab halvasti. Proff aga jällegi ei oska midagi spetsiifilist väga hästi, vaid pigem teab palju asju hästi, õpib alati uusi asju juurde ning tal on unikaalne vaade probleemidele. Ehk IT valdkonnast vaadates, võetakse proff tööle kui on vaja firmasse uusi oskusi ja teadmisi ja käsitööline võeatakse tööle, kui protsessid on paigas ning täidab etteantud käske ja juhiseid. Lisaks veel üks omadus, mida eristab on emotsionaalne intelligents. Käsitööline ongi pigem see IT-spetsialisti stereotüüp, kes pigem istub üksi arvuti taga ja kirjutab oma koodi seal. Proff, aga selleks...

  Copyleft Copyleft on üldine autoriõiguse vorm programmide(või mõne muu teose) vabaks tegemiseks, kus on nõutud, et ka kõik tolle programmi(või mõne muu teose) muudetud ja lisatud versioonid oleksid samuti tasuta. Kuna copyleft on üldine idee, siis seda kahjuks päris otse kasutada ei saa. Selleks, et seda kasutada, tuleb kasutada konkreetset rakendust.   GNU GPL: Üks üldisemaid tugeva copyleftiga litsentse. See litsents tagabki selle, mida tagab copyleft, et kõik muudetud ja täiustatud versioonid sinu programmist on sama moodi tasuta tarkvara. See aitab vältida riski, et peate konkureerima oma muudetud töö versioonidega. Aga seal on teatud eriolukorrad, kus on parem kasutada mõnda muud litsentsi. Üks häid näited, mis kasutab GPL litsentsi on WordPress.      GNU AGPL: See on üks kõige tugevama copyleftiga litsentse. See litsents katab ka ühe GNU GPL erijuhtumeid, milleks on nimelt serverid. Oletame, et programm, mille te kirjutate, on kasulik just ...

Autoriõiguste muutmine   Raamatu “The case for copyright reform” autorid, kelleks on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi,   arvavad, et autoriõigustega seotud seadusandlus on muutumas totaalselt jaburaks ning me peame selle suunda muutma, et meie inimõigused säiliksid. Nad toovad raamatus välja 6 erinevat punkti, mida tuleks muuta, et olukord oleks kõigile parem. 1. Moraalsed õigused jäävad muutmata See punkt on minu arust väga loogiline ja aus ning see kehtib ka praegu. Mida see endast täpsemalt kujutab on, et keegi teine peale autori enda ei saa ennast looming loojaks kutsuda ehk autori looming on seotud tema nimega 2.Tasuta mittekaubanduslik jagamine Mida sellel all mõeldakse et autoriõiguse tasusid peavad maksma ainult need, kes teost kasutavad kaubanduslikudel põhjustel(reklaamid, filmid kinos jne). Mulle meeldib see mõte ja on igati loogiline. Õnneks ei ole maailm sinna jõudnud, et riik jälgiks kõiki mu sõnumeid ja mida ma inernetist alla laen, selleks, et mind...

 Jaga oma teadmisi Enda teadmiste jagamine on üks põhimõte, millel internet just põhinebki. See on üks kõige positiivsemaid asju, mida internet on endaga kaasa toonud ja tänu sellele on ka internet arenenud selleks, mis ta täna on. Samuti on ka vastupidine, enda teadmiste arendamine, interneti kasutajale tuntud asi. Info küsimise juures aga pea kindlasti meeles, et küsiksid just kohas, kus just selliste teemadega tegeletakse ehk ära küsi kasside kohta koerte foorumis. Kõige populaarsemad kohad kus enda teadmisi jagada ja arendada on erineva teemalised Facebook gruppid või kõige populaarsem koht Reddit, kus on sadu erineva teemalisi thread 'e. Samuti on programmeerijate seas väga populaarne info saamis koht Stackoverflow.  Isiklikult on rohkem kogemust Reddit'iga ja Stackoverflow'ga. Kui eelmine aasta ise programmeerimist õppima hakkasin, siis tekkis mitmeid küsimusi, kuna tollal ei olnud kelleltki küsida, siis stackoverflow'is oli alati kas vastus olemas või kui oli min...

  Kuidas täitusid Eesti infoühiskonna 2020 arengukava visioonid Mis visioon ei realisserunud? Kõige halvemini on minu arust realiseerunud eesti ühiskonna arengukavas järgmine visioon: “ Eestisse tullakse uudseid IKT-lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast. Siin loovad uusi tervishoiu, tööstuse, energeetika, hariduse jt lahendusi uued rahvusvahelised arenduskeskused, välismaised kasvuettevõtted ja teadurid. ” Eestis ei ole välja mõeldud eraldi strateegiat ega eraldiseisvat poliitkat kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu kohale toomiseks ning seda praegu reguleeritakse peamiselt rändepoliitika kaudu, mis on selle jaoks väga ebaefektiivne. See poliitika ei kutsu ega isegi ei võimalda üldse Eestisse tulla tegema ja katsetama uudseid IKT-lahendusi. See välistööjõu problem on ka praegu eriti päevakajaline just meie enda eesti iduettevõtetes, kus arendajaid otsitakse “ tiku tulega taga ”.  Mis visioon relisseerus? Visioon, mis on eesti ühiskonna arengukavas hästi realiseerun...

 Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale Valeuudis Tänapäeva maailmas elades, kus infomüra on hästi palju, muutub aina olulisemaks oskus, kuidas teada milline info on tõsi ja mida saab usaldada ning milline info on laus vale. Mis on üldse valeuudis(inglise keeles “fake news”)? Valeuudis on ta uudise moodi info, mis tundub piisavalt usutav ning tundub  ajakirjanduse moodi. Mis aga eristab valeuudist valest on see, et valeuudis on tahtlikult vale levitamine, eesmärgiga saada sellest otsest või kaudset kasu. Siin ka lahe video, mis seletab valeuudist.   Tavaliselt lähtub inimene kolmest tegurist, kui otsustab kas saaadud info on usaldusväärne või mitte. Esimene ja üks olulisemaid on usaldusväärne meediabränd, teiseks on sõbrad ja kolmandaks omaenese kogemus. Seega siit järeldades on uus media mõjunud traditsioonilise meediale hästi kuna on muutnud selle usaldusväärsemaks. Reklaam/reklaamindus Traditsiooniliseks meediaks loetakse ka reklaami. Kui enne uue m...

 2 erinevat nähtust enne veebi tulekut 1. E-post Kui sul on ligipääs internetile on sul suure tõenäosusega olemas ka e-posti aadress. See on üks kõige vanemaid e-teenuseid üldse.  E-posti algsed juured ulatuvad aastasse 1965, kus meili vahetus toimus ainult ühe arvuti siseselt. See töötas niimoodi, et lihtsalt kasutaja e-kiri lisati kohalikku faili nimega “MAIL BOX” ning kirja omanik sai sõnumit lugeda ja kustudada. 1971. alguses töötab Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil välja arvutite vahelise e-kirja saatmis süsteemi ning aasta hiljem 1972. aastal võeti kasutusele “@” sümboli ja süsteem kolis ümber ARPANETile, kus see kogus rohkem populaarsust.  26. märtsil 1976. aastal saabus ARPANET Inglismaale Malvernis asuvasse telekommunikatsiooni uurimiskeskusesse. Kohal oli ka kuninganna Elizabeth II, kes oli tulnud sinna ühendust ristima ja sellega sai temast ka esimene riigipea, kes e-kirja saatis. Kuninganna kasutaja nimi oli HME2, mis tähendas “her majest...

 3 põnevat IT lahendust 1. Apple Newton MessagePad   Paljud inimesed ei tea, et Apple ei ole ainult teinud mobiilseadmeid ja arvuteid, vaid ka palju muud alates mehaanilisest käekellast kuni fotokaamerani välja. Saage tuttavaks Apple Newton MessagePad. Tegemist oli 1993. aastal välja töötatud seadmega, milles oli näiteks märkmik, kalender ning aadressiraamat. Mis tegi selle seadme veel eriliseks, oli pliiatsipõhine puuteekraan ehk toode pidi ära tundma käekirja ja selle digitaalseks tekstiks muutma, aga tegelikkuses töötas see funktsioon kahjuks väga halvasti. Lõpuks kukkus see toode läbi ja Apple lõpetas tootmise. Kokkuvõtteks võib öelda, et toode oli oma ajast natuke ees, aga see oli tähtis toode, sest see pani aluse Apple’i hiljemale edule mobiilseadmetega.  Apple Newton Messagepad 2. Kalkulaatorkell Esimene kalkulaatorkell tuli välja 1975. aastal, mille töötas välja Hamilton Watch divisjon Pulsar. Sellel on numbriklahvistik ja funktsiooniklahvid, millega saad liita, j...